Uitasin seal ringi rahulikult ja ühel hetkel pöördus minu poole mingi tõmmu mees, kes eemalt nagu rääkis midagi (võib-olla ei rääkind ka tegelt) ja käitus nagu mul oleks prügi näos või midagi... Väga kaval! Sekundiga olin haardes, millest ükski vähegi viisakas inimene poleks ennast vabaks rabelenud. Hoidis ühte kätt kinni, jõllitas suurte silmadega otsa, rääkis mingist Uusmeremaa imetaimest ja samal ajal demonstreeris mu käte peal sellest samast taimest tehtud koorivat kreemi ja tavalist kreemi. Õnneks küsis ta mingil hetkel, mis ma siin teen. Vastasin, et olen töötu. Tänu sellele muutus haare veidi vabamaks. AGA oma töötaja discounti pakkus mulle ikka (väidetavalt tema nime mainides saaks ma 1 kreemitotsiku 150 dollari asemel 75-ga), kirjutas oma nime ja tel nr. kaardile ja andis mulle. Toppisin selle kausta, kus olid mu CV-d ja selle tegevuse käigus kiskus Zik (nii kirjutas ta oma nimeks nimekaardile) ühe CV endale ja hakkas õpetama, kuidas ma kuhu midagi kirjutama peaks. Samal ajal lendas kohale juba teine mees, punapea, kes oli väga veendunud, et ma tahan nendega koos tööle hakata. Pakkusin, et ma olen sellise pähemäärimise jaoks liiga arg. Punapea arvas, et see on siiski väga hea, Zik olevat ka väga arg olnud alguses (lubage naerda! Näidake mulle palun ühte türklast või kedaiganes sealtpoolt, kes on arg! Zik oli küll Iisraellane, aga niipalju kui mina näinud olen, siis igasugused tõmmunaadid on kõige pealetükkivamad ja häbivabamad kauplejad üldse!). Igatahes ma ei võtnud pakkumist vastu, sest palka saab müügi pealt ja ma usun, et ühes nädalas müüks ma keskmiselt 0 hirmkallist imekreemi.
Eile vastati ühest kohast, kuhu ma CV olin saatnud 10 päeva tagasi ja kutsuti vestlusele. Käisin. Töökuulutuse nimi oli shop-assistant/massage-therapist (eelnev kogemus ei ole vajalik, kuna nad õpetavad ise sobiva kandidaadi välja), seega väga ahvatlev. Käisin kohal hommikul ja selgus, et süsteem on järgmine- 3 päeva töötad tasuta mingis hiina poes ja teed ränka füüsilist tööd (raskusastme testimiseks anti mulle kätte 10kilone riisikott ja öeldi, et see on kerge ja selliseid raskusi peab tassima hommikust õhtuni). Ränk füüsiline töö on selleks, et teha sind massööriks olemiseks piisavalt tugevaks. Pärast seda kolme tööpäeva otsustavad nad, kas nad üldse soovivad SIND massööriks (CV-dega taidlevaid noori naisi oli seal peale minu veel küllaga). Kui soovivad, siis õpetavad sind välja (kursus muidu pidavat maksma 5000$ ja olema igasugustes koolituskeskustes väga nõrgal tasemel). Kliendid olevat enamasti keskealised, või veidi vanemad, Austraalia ärimehed, kes olenemata sellest, et õnneliku lõpuga massaaž on keelatud, kipuvad ikka natuke liputama ja ekstra-näppimist küsima. Tunnipalk 15$... Noo ma ei teaaaa...
Üks natuke naljakas asi juhtus eilegi. Huns oli ise minu kontoga töökuulutuste lehel ja leidis kuidagi kahtlaselt hea tasuga pakkumise. Baaridaami koht tunnipalgaga 35$. Ainukeseks tingimuseks, et peab kandma politsei või haiglaõe või mingit muud taolist kostüümi. Tavai, kandideeri! Tavai, kandideerin! Hiljem avastasime, et kumbki ei olnud märganud sõna 'costume' ees sõna 'brief'. Noh ja täna saadeti vastus, et minge lehele blablabla ja kui ikka sobib, siis saatke viimatine foto endast ja telefoninumber. Tegemist siis kõige harilikuma stripiklubiga. Vist jääb ära.
Andreas ise muidu on veidike kurb praegu, sest seda töökohta mis tal oli, ikkagi vist ei ole ja oli asendustöö + eilne, selle nädala viimane asenduspäev läks halva ilma nahka. Palka on siis oodata heal juhul 4 päeva eest ja oleme alguspunktis tagasi- mõlemad töötud.
Ilm oli kole jah, suur tuul ja selline harilik torm, et prügikastid lendavad ja nii. Ainus erinevus eesti tormidest oli see, et päike enamasti siiski paistis ja isegi kui vahepeal veidi tibutas, siis päike ikkagi paistis. Ja tuul puhus. Ja prügikastid lendasid.
 |
| tundmatu kahe otsaga loom |
No comments:
Post a Comment