Hunsi proovipäev lükati ka edasi kuna homseks anti tormihoiatus, lubatakse 35 kraadi ja 60% tõenäosusega vihma. Vihma tahaks küll näha, täitsa huvitav oleks korraks.
Paar tundi tagasi me korjasime maast sidruneid, neid kasvab inimestel ilutaimedena (vist) hoovides.
Ja tasuta sidrun on teretulnud kuna banaanikilo näiteks maksab poes 18 dollarit. Alla 5 dollari on üldse raske midagi osta- võipakk 5 dollarit, sai 5 dollarit, kleit 5 dollarit...
Ma ei soovitaks kellelgi siin paljajalu murul käia, võibolla on asi ainult minus, aga iga kord kui ma unustan ennast ja plätudeta murule jooksen, saan kahetseda ja tallaalune on pinnuline või mingeid väikseid okkaid täis. Siis õhtul jälle niutsun ja kisun välja neid. Ja päris raske on õppida murul plätudega käima, sest muru on salakaval ja näeb eemalt väga pehme välja.
Tuvide asemel on siin paksud valged papagoid, kes kisendavad nagu käiks baarikaklus maas või puuotsas ja vareste asemel elutsevad siin määgivad rongad.
Ratas võiks olla, sest tegelt oleks siin suburbides rattaga väga mõnus ringi sõita ja jõgi on lähedal ja jõeääres oleks kindlasti ilus joosta, kui aint viitsiks joosta. Vihkan jooksmist.
ok, ma saatsin nüüd u. 20 cv-d (poole kohaga pakkumised, kuid parem kui ei midagi) ja et oleks helistatud mulle homme!
Paneme nüüd nats punki ja raiskame peremehe netti, sest me niii väga tahame Süvahavvat järgi vaadata. Kui südametunnistust jätkub, siis vaatan Meie aasta Siberis peale
 |
| Huns nägi oma lemmiklindu jälle, suur tore pelikan |
No comments:
Post a Comment