Ei saa jätta virisemata teemal internet. See on igatpidi täiesti piiratud, ehk saad osta netipulki või netiga telefonikaarte, aga mahud väga väikesed (400-500 mega) ja kaardid kallid niiet ei mingisugust Süvahavvat või Meie aastat Siberis või youtuubi... rääkimata millegi alla laadimisest. Muidu nagu ei tekkinudki väga vajadust midagi alla laadida, sest Huns ju tassis oma terast kõvaketast kaasas, ainult et see läks ka katki. Transpordi käigus tõenäoliselt. Ikka mõnus tassida katkiseid asju. Aga on õrn lootus vähemalt materjal sealtpealt kätte saada.
Ühel päeval tegime endale pangakontod ja teisel päeval tegi Andreas ka endale telefoni, et tõmmake kõne peale +61 457 315 663 ja mulle ka +61 450 446 943. Ühel pruugib rohkem levi olla kui teisel.
Kolmandal Taneli juures oldud päeval otsustasime tema soovituste järgi minna AussieJobs’i tööagentuuri, tema sai sealt mingi tehasetöö(?) omal ajal. AGA me läksime hoopis loomaaeda! Sest AussieJobs on suletud kolmapäeviti!
Neljandal päeval läksime jälle tööagentuuri. Seal ees kohtasime eestlasi, kes soovitasid meil kella 15 ajal tagasi tulla kuna nemad olla ka eelmisel päeval kell 10-15 järjekorras vahtinud. Läksimegi minema siis, hankisime viisakleepsu passi ja suvitasime niisama pargis. Ilm muide on nüüd täitsa mõnus küte meeldivate iilikestega. Ilmast veel rääkides, või täpsemalt austraallastest, siis nad on palju võimsam pingviinrahvas kui eestlased. Sest kui meie tudisesime sallides ja mütsides olid nemad ikka T-särkides. Ulme. Ja naised käivad IGA PÄEV ülikõrgete kontsadega! Tööl ka! Topeltulme! Vaesed inimesed.
Noh ja igatahes kui me kell 15 uuesti agentuuri läksime pidime tõesti ootama vaid 30min umbes. Mingeid häid uudiseid sealt muidugi ei saanud, väidetavalt on igasugune harvesting läbi siin ja... raske uskuda veits samas. No äkki tõesti SIIN on läbi, aga SIIA me nagunii ei taha, kuna viisapäevad lähevad kirja alles siis, kui olla linnast eemal mingid teatud kilomeetrid. Helistasime mõnedele farmeritele ka kuid tulutult.
Viiendal päeval, ehk eile, lahkusime Taneli juurest Elari juurde. Järjekordne lahke eestlane, keda ise ei tundnudki varem. Saame siin telgis magada paar päeva. Telk on suuuuuur ja hoovis on kanad! Muide Tanelil elas ka ukse kõrval kana. Vist on tegemist kanariigiga.
Elar ise tegeleb siin aiandusega ja lubas uurida, kas äkki saab Hunsi kampa võtta. Ühtlasi rääkis ta seda ka, et tõenäoliselt me absoluutselt ei taha suvel farmis töötada, eriti kuskil 900km lõuna pool, kus muidu hetkel võibolla oleks tööd- pidi liiga raju küte olema. Hetkel seega natuke mõtlesime (rõhutan – NATUKENE mõtlesime), et võibolla veedaks suve hoopis siin kuskil Perthi kandis suvalisi töid tehes ja hakkaks oma viisapäevade pärast muretsema alles märtsis või nii, siis kui enam kõige hullem palavus ei ole.
Ühel päeval tegime endale pangakontod ja teisel päeval tegi Andreas ka endale telefoni, et tõmmake kõne peale +61 457 315 663 ja mulle ka +61 450 446 943. Ühel pruugib rohkem levi olla kui teisel.
Kolmandal Taneli juures oldud päeval otsustasime tema soovituste järgi minna AussieJobs’i tööagentuuri, tema sai sealt mingi tehasetöö(?) omal ajal. AGA me läksime hoopis loomaaeda! Sest AussieJobs on suletud kolmapäeviti!
Neljandal päeval läksime jälle tööagentuuri. Seal ees kohtasime eestlasi, kes soovitasid meil kella 15 ajal tagasi tulla kuna nemad olla ka eelmisel päeval kell 10-15 järjekorras vahtinud. Läksimegi minema siis, hankisime viisakleepsu passi ja suvitasime niisama pargis. Ilm muide on nüüd täitsa mõnus küte meeldivate iilikestega. Ilmast veel rääkides, või täpsemalt austraallastest, siis nad on palju võimsam pingviinrahvas kui eestlased. Sest kui meie tudisesime sallides ja mütsides olid nemad ikka T-särkides. Ulme. Ja naised käivad IGA PÄEV ülikõrgete kontsadega! Tööl ka! Topeltulme! Vaesed inimesed.
Noh ja igatahes kui me kell 15 uuesti agentuuri läksime pidime tõesti ootama vaid 30min umbes. Mingeid häid uudiseid sealt muidugi ei saanud, väidetavalt on igasugune harvesting läbi siin ja... raske uskuda veits samas. No äkki tõesti SIIN on läbi, aga SIIA me nagunii ei taha, kuna viisapäevad lähevad kirja alles siis, kui olla linnast eemal mingid teatud kilomeetrid. Helistasime mõnedele farmeritele ka kuid tulutult.
Viiendal päeval, ehk eile, lahkusime Taneli juurest Elari juurde. Järjekordne lahke eestlane, keda ise ei tundnudki varem. Saame siin telgis magada paar päeva. Telk on suuuuuur ja hoovis on kanad! Muide Tanelil elas ka ukse kõrval kana. Vist on tegemist kanariigiga.
Elar ise tegeleb siin aiandusega ja lubas uurida, kas äkki saab Hunsi kampa võtta. Ühtlasi rääkis ta seda ka, et tõenäoliselt me absoluutselt ei taha suvel farmis töötada, eriti kuskil 900km lõuna pool, kus muidu hetkel võibolla oleks tööd- pidi liiga raju küte olema. Hetkel seega natuke mõtlesime (rõhutan – NATUKENE mõtlesime), et võibolla veedaks suve hoopis siin kuskil Perthi kandis suvalisi töid tehes ja hakkaks oma viisapäevade pärast muretsema alles märtsis või nii, siis kui enam kõige hullem palavus ei ole.
Elar üürib tuba ühe uusmeremaalase juures Perthi lõunaosas. Härra Warren ise on endine politseinik ja väga sõbralik ja jutukas jällegi. Andreas rääkis temaga poliitilisest olukorrast Fidžil ja Iisraelis ning pedofiiliaskandaalidest Katoliku kirikus. Härra sõidutas meid ka kohalikku poodi ning näitas kätte tee randa. Väga üllatav oli see, et Warren otsustas hakata Andrease kadunud raha jälgi ajama, sest siin pidid ausad inimesed teinekord ka palja sularaha leidmisest teada andma (keegi oli leidnud 15000 taala paberkotis). Seega ta kirjutas info üles ja pidi helistama kuhugi. Ega meil erilist lootust muidugi ei ole, et keegi selle raha kuhugi leiunurka toimetas.
Täna oli juba väga soe, eestlane hakkas higistama. 31 kraadi vist. Käisime siin lähedal jões (vist on jõgi, aga kuidagi liiga soolane jõe kohta – pigem merelaht äkki, mis kuskil jõega kokku saab) ujumas, nägime rannast ühte väga toredat pelikani. Nüüd lebame telgis kuumusest rammestunult, hakkame tomatisuppi keetma varsti ja lähme King’s Parki hirvepildiga õlut jooma (ainuke õlu, mida siinmail joonud oleme, nimeks Toohey’s Dry, aga mõlema eestlase sõnul parim, mis siis on – 39 taala kast e 24 pudelit).
Kuna toimetaja sõrmed hakkasid ka sügelema, siis lükkan käima mängu - kes ära arvab, milline (millised?) osa on Andrease enda kirjutatud, saab postkaardi näiteks. Kui Pääslane võidab, siis võin 2 maxima kleepsu lisaks saata, hommikul rahakotist leidsin.
Kuna toimetaja sõrmed hakkasid ka sügelema, siis lükkan käima mängu - kes ära arvab, milline (millised?) osa on Andrease enda kirjutatud, saab postkaardi näiteks. Kui Pääslane võidab, siis võin 2 maxima kleepsu lisaks saata, hommikul rahakotist leidsin.
 |
| pildil Üks väga tore pelikan |
 |
| Tervitused Pleerile |
 |
| lahke Tanel |
 |
| Lahke Courtney ja väike kiskja George |
 |
| Arusaamatu aktsioon |
 |
| Meie ajutine maja ja kanad |
 |
| Elar :))) |
 |
| Kersna on oma pingisaatega ikka eriti kaugele jõudnud |
 |
| Merekoletis ründab paati |
 |
| Legomees vedeleb |
No comments:
Post a Comment