Oimareisid: Tallinn

Ühesõnaga meie saabumine Perthi käib läbi Amsterdami, kus me samuti ühe öö veedame. Minu sõbra juures. Siia jõudsime Estonian Airi mudellennukiga, sest lennuki mõõtu see kindlasti ei olnud. Hunsil kriipis seistes pea lage ja isegi minu jalad ei mahtunud minu ja eesistuja tooli vahele normaalselt ära. Loksutas rõvedalt ja kõrvad läksid väga lukku, olin vahepeal üsna kindel et varsti hakkab kõrvast verd jooksma. Elu kõige nõmedam lend siiani. Õnneks edasised masinad peaks normaalsuuruses olema.

Lennujaama tuli Erik vastu ja tõi meid oma koju. Säästsime seega 10€ rongi raha... Erik läks tööle ja meie linna peale. Kanepit ei suitsetanud ja seeni ei teinud... see-eest nägin kuidas üks kass autolt vinge paugu sai ja väga veidralt hüpeldes minema jooksis. Hakkasin nutma kuna mul on tunne, et nüüd on Amsterdamis 1 kass vähem. Muuseumidesse me ei jõudnud, kuigi algul oli veits plaanis... Lihtsalt ostsime linnakaardi alles umbes siis, kui muuseume sulgema hakati. Siis otsisime väga kaua mõnda kebabi urgast, sest üldse siin linnas vist suletakse asjad kell 18... tekkis küsimus, et kes siis nende kliendid on kui kõik töötavad kella kuueni, aga mitte keegi peale seda? Noh lõpuks ühe leidsime ja sealt koju õnnestus minna täpselt otse suure ringiga. Pärast selgus, et enamvähem nurgataga asus see koht. Täielik blairwitchikas.

Kuigi ma olin vahepeal väga rõõmus, et canoni külge zeniti objeka sain kruttida (canoni enda objekas läks katki ja uue raha ei olnud), siis enam eriti ei ole, sest seda peab käsitsi fokusseerima ja ma olen selle jaoks liiga pime inimene + mingil põhjusel oleks kõik justkui tugevalt sisse suumitud, seega enamasti mahtus fotole u. 1 aken hoone miljonist aknast. Ja selliseid pilte on ka, kus on suur hunsi pea (või poolpea) ja väike tükike tausta... olgugi, et ma enda arust kaugele pildistama kõndisin. Mõni väga kaugelt tehtud pilt isegi õnnestus. Panen siia mõned. Tervitame ka!

Ps. mul on jälle vana hea lühike ja hele soeng. Hunsi jaoks nüüdsest nummi Legomees. Täiesti õigustatud