Töö ootab

Asjad on jõudnud nüüd niikaugele, et me sõidame pühapäeval 350km lõunasse, kus ootab meid farmitöö! Õunafarmi tädi teataski eile, et kohe kui paberid vormistatud saame, siis võime tööle tulla. Paberite jaoks saime paroolid ja kasutajanimed, millega sisenesime kusagile online-koolituse lehele. Pidime lugema mitmeid lehekülgi, seejärel vaatama 3 videot ja tegema vastusevariantidega testi. Lisaks peame veel välja printima 3 lehte, need täitma ja Manjimupis kontorisse andma (Manjimup ongi see linnake, mille lähedal too farm asub). Sõidame sinna ja farmi juhataja (oli vist) tuleb meile bussijaama järgi ning paigutab farmi. Elamine hakkab tõenäoliselt kohapeal olema, seal pidi enamvähem elatav olema. Ma ei saanudki aru, mis see siis tähendab täpselt. Praeguse maja kohta on ka paljud öelnud, et räämas ja vana, aga need ütlejad tõenäoliselt ei ole kunagi Tartus üliõpilased olnud. Mina tunnen ennast siin küll peaaegu nagu palees.

Sealt, kuhu me esmaspäeval kandideerisime öeldi ära. Mis on tegelt jumala hea, sest ma ei ole dilemmades eriti osav. Ja nüüd mulle tuli meelde jälle, mis tähendab kui asjad loksuvad paika. Midagi sellise tunde taolist, nagu siin viimased kuuaega on olnud, tundsin ma lühiajaliselt Euroopas hääletades ka. Nii kui autost maha pandi, valdas tunne et enam ei võeta mitttte kunagiii peale ja siia me jäämegi. Tegelikult oli seda tunnet iga kord u. 10-15minutit, sest kauem me ei oodanud kunagi. Ja siingi öeldi meile ju, et tegelt on täiesti okei kui töö alles 1-1,5 kuu pärast saate.

Asukoht on ka Manjimupil hea- see on üsna kõige rohkem lõunas, kui üldse olla saab ja kuna siin on asjad tagurpidi (põhjas on soojem kui lõunas) siis loogika järgi kõige jahedam piirkond. Suvel väljas töötamiseks ilmselt üks parimaid paiku Austraalias. Ja noh see jahe muidugi ei tähenda, et vahel 40 kraadi ei võiks olla. Ma ei kujuta ette, mis Karrathas saanud oleks. Seal on neil talvel ka palav... Aa, ma tean küll. Siseruume ja rohkem raha oleks saanud. A mul on suva vist.

Igatahes on meil nüüd viimane Perthi nädalavahetus tulemas. Kui ilm lubab, siis läheme homme King's Parki ja teeme lahkumisistungi. Viimased vabad päevad siiski...
Täitsa naljakas. Kuigi mul on kokku 7-8 aastat töökogemust, siis viimased 2 aastat ei ole ma tööl käinud. Alguses saab harjumisega kindlasti higi ja pisaraid, aga ma täitsa ootan juba.

Esmaspäeval olen kindlasti juba targem ja jutt ei põhine enam nii suures osas oletustel, kui praegu. Ma ei saanud aru, mis teema selle netiga seal olema hakkab (mingeid token'eid tuleb osta? Mis need on?), aga kuidagi mõne uuema uudise siia vast ikka kirjutada saab ükspäev. Ja kuna meil ei ole autot, siis lukustume sinna farmi täitsa ära- isegi telefonilevi jaoks peab kõndima 15min. Söögi ostmiseks sõidutatakse meid u. 2x nädalas linna poodi ja linn on umbes Saku suurune. Algul lubas meid sõidutada too eestlane, Hendrik, kes ka seal farmis töötab ja meie eest kõvasti kostnud on (megatänksid siinkohal!!!), aga tal läks nüüd auto katki kahjuks. Meie õnneks lubas farmitädi meid ise sõidutama hakata.

Mida vähem linna, seda rohkem kannatab säästa. Sest ma tõepoolest tahaks tulevikus Indoneesias või kusagil sealkandis ära käia. Lisaks näen ma nüüd äkki kängurugi, kasvõi bussi aknast.

Saime Hunsi sõbra Mäkssssiga ka kokku eile